News in Estonian

9. oktoober 2017

Kuidas raied metsas taimi mõjutavad?

Jaan Liira avaldas Erametsakeskuse välja antavas ajakirjas Sinu Mets artikli sellest, kuidas puude raiumine mõjutab metsade alustaimestikku. Muuhulgas soovitatakse artiklis:

  • Tasakaaluka metsamajandamise lahenduseks pakutakse püsimetsandust
  • Valik- või häilraiega avatakse alusmets valgusele, aga seda peaks tegema nii, et metsataimedele oleks valgust piisavalt, kuid avamaastikuliikide jaoks jääks napiks.
  • Selline «veerand»-avatud mets võiks olla ka optimaalne keskkond puude looduslikuks uuenemiseks.
  • Tehniliselt on pakutud välja valikraiet koridoridena: raie toimub joontena läbi metsa, «noppides» puid valikuliselt tavalise harvesteri tööõla ulatuses. Teine variant on kasutada väikeharvestere.
  • Vähehaaval majandamine võimaldaks ka kasvatada keskmisest jämedamat puitmaterjali ning aeglasekasvulisi väärtpuuliike (kõvalehtpuid).
  • Igal juhul tuleks raietel vältida maapinna häirimist, sest «roheline vaip metsakõduga» pidurdab oportunistlike taimeliikide idanemist, säilitab kauem metsataimede tootlikkust ja väldib süsiniku vabanemist atmosfääri
OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Metsa ettevalmistus

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Metsaserva marjauputus

liira graafik

Teoreetiline graafik metsa omaduste muutumisest

 

22. mai 2017

Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

“Vaid väga väheste puuliikide genoom on täielikult järjestatud ning seetõttu annab uuring eriti väärtuslikku teavet pikaealiste taimede genoomi ehituse ja arengu kohta. Loodetavasti on uuring erinevates keskkonnatingimustes kiirema juurdekasvu ja parema puidu kvaliteediga taimede aretamisel hüppelauaks,” ütles Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets.

Arukask on paras- ja arktilise kliimavöötme metsades valdav ning ka Eestis väga levinud puu.

Kuigi arukask on kiire kasvu ja kõrgekvaliteedilise puidu tõttu Põhjamaade metsatööstuse peamine ning väga väärtuslik tooraine, oli tema genoom seni veel järjestamata.

“Arukask on ulatusliku geograafilise leviku tõttu läbi aegade olnud tugevasti mõjutatud keskkonna muutustest. Peamine puude kasvu ja arengut mõjutav tegur on olnud temperatuur,” rääkis Niinemets.

Ta täpsustas, et arukase mitmetes kasvukohtades on tänapäevaks temperatuur tõusnud 1,5 °C ja võib ennustuste kohaselt selle sajandi jooksul tõusta veel 4 – 11 °C. Et mõista kliimamuutuste mõju puude populatsioonidele metsades, tuleb uurida nende molekulaarse kohastumise märke genoomis nii minevikus kui tänapäeval.

Uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics, järjestati 80 B. pendula taime genoom, mis koguti Soomest, Saksamaalt, Norrast, Iirimaalt ja Siberist. See info võimaldas uurijatel kindlaks määrata mitmed olulised mutatsioonid, mis aitavad mõista keskkonnaga kohastumist ja puude arengut ning seda, kuidas antud liigi taimed reageerivad valgusele muutuvates keskkonnatingimustes erinevatel pikkus- ja laiuskraadidel. Info on oluline ka arukase aretajatele.

Lisaks professor Ülo Niinemetsale osales esmauuringus ka Eesti Maaülikooli teadur Leila Pazouki.

 

17. mai 2017

Taavi Paali doktoritöö

Tartu ülikooli doktorant Taavi Paal (juhendaja Jaan Liira) on valmis saanud oma doktoritöö “Metsataimede levimisedukus avamaastike puiskoridorides” (link täistekstile). Oma tööst rääkis ta hiljuti ka teadussaates Labor (link; alates üheksandast minutist). Allpool lühidalt Taavi doktoritöö põhiteesid:

• Heade muldade ärakasutamine põllumajanduse tarbeks on põhjustanud
(salu-)metsade killustumist maastikus põhjustades sellega ökoloogilist
isoleeritust, mis omakorda mõjub negatiivselt metsadega seotud
elurikkuse püsimisele ja levile.

• Et parandada elupaikade maastikulist ühendatust ning toetada
elupaigaspetsiifiliste liikide levikut, on pakutud välja ökoloogiliste
koridoride võrgustiku idee, mis metsade puhul tähendab puiskoridoride
(alleede, puuridade ja põõsaribade) rajamist avamaastikusse metsatukkade
vahele.

• Oma doktoritöös uurisin, kas puiskoridorid toetavad metsataimede
levikut ning millised peaks need koridorid olema. Samas uurisin, kas on
olemas eriliste omadustega liigid, mis levivad või ei levi
koridoridesse.

• Tulemused viitavad sellele, et enamus puiskoridore ei toimi siiski kui
metsataimede levimist toetavad maastikustruktuurid. Isegi kui koridor on
metsaga vahetus ühenduses levivad üksikud metsaliigid kaugemale kui viis
meetrit; keset maastiku paiknevatesse koridoridesse jõudsid aga vaid
üksikud.

• Levisid ainult sellised metsataimed, mis on kohanenud levima loomade
või lindude abil. Samas on varasemast teada, et mitmed kehva
levimisvõimega liigid on suutnud levida uutesse metsa meenutavatesse
elupaikadesse (parkidesse).

• Lisaks limiteerib metsataimi koridorides konkurents teiste taimedega.

• Soovides anda koridoridele lisaks esteetilisele funktsioonile ka
ökoloogilist (ning miks mitte ka looduskaitselist) väärtust, tuleks
maastike kujundamisel keskenduda juba olemasolevatele laiadele
alleedele, ja eriti nendele, mis asuvad ajalooliselt järjepidevalt
eksisteeriva metsa läheduses.

• Tähtis on aastakümnete jooksul välja arenenud puistu struktuur, mis
suudab leevendada serva (valgus, põllust tulenevad) mõjusid taimedele.

• On vaja säilitada väljakujunenud kaarjas võrastik ning avamaastiku
poole allalaskuvad oksad.

• Uued koridorid on vaja kujundada vähemalt kahe- või enamarealised.

• Maastiku planeerimises ja liigendamisel tuleks eelistada olemasolevaid
puiskoridore ning nende sujuvat noorendamist uute alleede istutamisele,
kuna uutes koridorides kulub aastakümneid sobivate struktuursete
tingimuste moodustumiseks.

5. mai 2017

Uus artikkel maastiku struktuuri mõjust endeemse saaremaa robirohu geneetilisele mitmekesisusele

Tsipe Aavik, Marge Thetloff, Evelyn Uuemaa, Tiina Talve ja Tatjana Oja hindasid, kuidas mõjutab maastiku struktuur haruldase endeemse taimeliigi saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis) geneetilist mitmekesisust. Ilmnes, et kõik uuritavad populatsioonid on hiljuti läbinud pudelikaela – robirohu populatsioonid on märkimisväärselt kahanenud. Selle põhjuseks on tõenäoliselt viimase sajandi jooksul aset leidnud laialdased maastikumuutused. Robirohu populatsioonide sisest geneetilist mitmekesisust kahandas metsade osakaalu suurenemine ümbritsevas maastikus. Niisiis tuleks populatsioonidevahelise leviste ja õietolmu leviku soodustamiseks mitte üksnes suurendada kasvukohtade pindala ja ruumilist sidusust, vaid arvestama peaks ka kasvukohtade vahele jääva maastiku iseloomuga. (link artiklile)

28. märts 2017

MAAELUVÕRGUSTIKU VEBINAR: “Põllumehe pärastlõuna teadlasega” – Põllumajanduse ja ümbritseva maastiku omavahelised suhted

NB – järelvaadatav siit!

Toimumisaeg: 30.03.2017 (link)

Toimumiskoht: Maamajanduse Infokeskus, Sinine saal, Jäneda, Lääne-Virumaa

Sihtgrupp: Kõik antud teemast huvitatud isikud

Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustik jätkab alates 2016. aasta sügisest alustatud vebinaride sarjaga, mille raames tutvustatakse teadlasi ja ERA-Net koostöövõrgustikke ning nende töö peamisi ja praktilisi tulemusi, mis võiksid aidata põllumajandustootjat konkreetse ja kitsa probleemi lahendamisel.

Käesoleva aasta esimene vebinar toimub 30. märtsil 2017 Jänedal, kus räägitakse lähemalt põllumajanduse ja ümbritseva maastiku omavahelistest suhetest. Esineb Tartu Ülikooli vanemteadur Jaan Liira.

Vebinari ülekande link saadetakse kõigile käesoleva veebilehe kaudu registreerunud huvilistele. Lingi saamise soovist palume teada anda hiljemalt 30. märtsi hommikuks. Lisaks ülekande vaatamise lingile saadetakse osalejatele ka link, kuhu saab vebinari esinejale jooksvalt küsimusi saata.

Infotund salvestatakse ja see on järelvaadatav.

NELJAPÄEV 30. märts 2017
Maamajanduse Infokeskuse sinine saal, Jäneda

PÄEVAKAVA
12.30 – 13.00 Osalejate kogunemine
13.00 – 14.00 Põllumajanduse ja ümbritseva maastiku omavahelised suhtede – Jaan Liira, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituuti vanemteadur,
14.00 – 14.30 Arutelu ja vebinari lõpetamine

Küsimused vebinari kohta: Maamajanduse Infokeskuse Maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakond – Konstantin Mihhejev, tel 5845 1896, e-post kostja@maainfo.ee

28. märts 2017

Taavi Paali doktoritöö “Immigration limitation of forest plants into wooded landscape corridors”

Taavi Paal kaitseb doktoriväitekirja “Immigration limitation of forest plants into wooded landscape corridors (Metsataimede levimisedukus avamaastike puiskoridorides)” 10. mail 2017 kell 10.15 TÜ senati saalis.

Juhendaja:
vanemteadur Jaan Liira, Tartu ülikool

Oponent:
professor Lander Baeten, Genti Ülikool, (Belgia)

Lühikokkuvõte:

Suurepinnalise põllumajanduse tõttu on metsad maastikus killustunud ja ökoloogiliselt isoleeritud, mis omakorda mõjub negatiivselt metsadega seotud elurikkuse püsimisele ja levile. Et parandada elupaikade maastikulist ühendatust ning toetada elupaigaspetsiifiliste liikide levikut, on pakutud välja ökoloogiliste koridoride tugisüsteem, mis metsade puhul tähendab puiskoridoride (alleede, puuridade ja põõsaribade) paigutumist avamaastikusse metsatukkade vahele. Oma doktoritöös uurisin, kas puiskoridorid toetavad metsataimede levikut ning millised on koridoride kriitilised struktuursed omadused ja koridore ümbritseva maastiku eripärad, mis seavad metsataimedele ökoloogilised piiranguid levimisel metsadest puiskoridoridesse. Nõudeid ja piiranguid hindasin ka ja metsataimede tunnuste põhjal.

Käesoleva doktoritöö tulemused viitavad sellele, et puiskoridorid ei toimi siiski kui metsataimede levimist toetavad maastikustruktuurid. Isegi metsaga vahetus ühenduses olevates koridorides kahanes metsaspetsialistide liigirikkus järsult juba esimesel viiel kuni kümnel meetril; kaugematesse koridoridesse jõudsid aga vaid üksikud. Ainult sellised metsataimed, mille levised kanduvad pika maa taha, näiteks imetajate või lindude abil, suudavad koridoris kaugemale levida, kuid kuna needsamad liigid suudavad ka juba järgmisse metsatukka levida, siis pole puiskoridoril neile erilist lisaväärtust pakkuda. Lisaks limiteerib metsataimi koridorides konkurents teiste taimedega, mis saavad toetust servamõjust tingitud lisavalgustatusest.

Arvestades looduskaitselisi eesmärke, tuleks maastike planeerimisel keskenduda juba olemasolevatele laiadele puiskoridoridele, ja eriti nendele, mis asuvad ajalooliselt järjepidevalt eksisteeriva metsa läheduses ning mille aastakümnete jooksul välja arenenud puistu struktuur suudab leevendada servaefekti mõjusid. Sellised koridorid on näiteks kahe- või enamarealised vanad alleed, millel on juba väljakujunenud kaarjas võrastik ning külgmised allalaskuvad oksad. Maastiku planeerimises ja liigendamisel tuleks eelistada olemasolevaid puiskoridore ning nende sujuvat noorendamist uute alleede istutamisele, kuna uutes koridorides kulub aastakümneid sobivate struktuursete tingimuste moodustumiseks. Uute istutamsel tuleks arvestada kiirelt varju loovate põõsaste ja hiljem kvaliteetsemaid tingimusi pakkuvate puude koosistutamist.

Toimumiskoht ja -aeg:
TÜ senati saal
10. mai 2017 – 10:15

9. märts 2017

Kunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasi

Novaator kirjutas loo sellest, kuidas Tartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid  samblikupopulatsioonide vaheldumist Kunda metsades. (link loole)

7. veebruar 2017

Koosluse reaktsioon reostusele viitab süsteemi kohanemisvõimele pikas ajas

Ave Suija, Jaan Liira

Kas inimese tekitatud keskkonnareostus põhjustab alati koosluste degradeerumist? Seda uurisime männil kasvavate samblikukoosluste näitel pikaajalise tsemenditolmu (aluselise) reostuse tingimustes Kunda linna ümbruses. Näitasime, et kooslused „kohanevad“ uute tingimustega, kui “uute” keskkonnatingimustega sobituvad liigid ja kooslused on ümbruskonnas olemas. Oma sisemise mosaiikse olemuse tõttu nimetasime sellist liikide allikat meta-liigifondiks (analoogia mõistetega meta-populatsioon ja meta-kooslus). Lisaks sellele ilmnes, et keskkonnafaktorite limiteerivad mõjud ei pruugi alati kõikides kombinatsioonides avalduda – reostamata metsades ei sõltunud männi samblike kooslus alusmetsa tihedusest, samas kui kõrgema koore pH-ga kohanenud koosluste koosseis oli. Sellist keskkonnatingimuste omavahelist varjatud koosmõju tuleb loodus- ja keskkonnakaitse planeerimisel rohkem arvestada. Uurimusest järeldub, et ökoloogiliste protsesside mõistes ei saa inimmõju alati tõlgendada negatiivsena, vaid vahel ka neutraalsena, kuid tulemus sõltub alternatiivsete liigikomplektide kättesaadavusest ja teiste keskkonnatingimuste seisundist.

Suija A, Liira J 2017. Community response to alkaline pollution as an adjusting re-assembly between alternative stable states. Journal of Vegetation Science. DOI: 10.1111/jvs.12506

http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jvs.12506/abstract

24. jaanuar 2017

Metsataimede levik puiskoridoridesse on tagatud vaid järjepidevas maastikus

v-anemone_nemorosa_vara_allee_taavi_foto

Suur osa ökoloogiliselt väärtuslikest metsadest on killustumise tagajärjel maastikus isoleeritud põllumassiivide vahele ning seal ei toimu enam metsaliikide metapopulatsioonilist dünaamikat. Üheks metsade maastikulise integreerituse parandamise meetmeks on rajada uusi või säilitada olemasolevaid puiskoridore, näiteks alleesid või puude rivisid. Värskelt avaldatud teadustöös uurisime täpsemalt, millised peaksid koridorelupaigad olema, et nad toetaksid salumetsadele omaste taimeliikide levikut. Analüüsis tuli arvestada, et metsade alustaimestik ei moodustu vaid metsakeskkonnale kitsalt kohastunud liikidest, vaid ka paljudest varjutaluvatest generalistidest – viimased võivad kergesti luua liig-optimistliku mulje liikide levimise edukusest. Leidsime, et võrreldes metsaservaga ei olnudki metsaspetsialist-liikide arv metsaga pikka aega ühendatud koridorides eeldatust väiksem, küll aga oli seda maastikuliselt isoleeritud koridorides. Metsaspetsialistide levimine on aeganõudev protsess ja sõltub levi allikaks olevate metsade ajaloolisest järjepidevusest; võrdlusena, generalistid olid kohanenud tänapäevaste metsaala muutustega. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on pikaajaline varjukate tingimuste olemasolu koridoris, kuna metsaspetsialistid ei suuda valgusküllases koridoris avamaastiku liikidega konkureerida, viidates nende evolutsiooniliselt kujunenud kitsale ökoloogilisele adaptiivsusele.

Mida saaks teha, et puiskoridori keskkond oleks metsaspetsialistidele võimalikult sobiv? Optimaalne vari kujuneb vaid laias koridoris ning kus puud on vanemad ja hästi väljaarenenud võrastikuga – seega võiks olla vanad alleed üheks parimaks koridorbiotoobiks. Puude alumised koridorist väljapoole laskuvad oksad vähendavad serva negatiivseid mõjusid. Samuti tuleks vältida koridorides häiringuid (nt kraavide rajamist ja liigselt sagedat niitmist), sest sellega soodustatakse vaid generalistliike. Uusi laiu puiskoridore tuleks planeerida metsaga ühendatuna, kuid kuna uute alleede varjukaks kasvamine on pikaajaline protsess, siis esimeses järgus tuleks jätkusuutlikult hooldada ja maastikuliselt ühendada juba olemasolevad vanu alleesid.

Paal, T., Kütt, L., Lõhmus, K. & Liira, J. 2017. Both spatiotemporal connectivity and habitat quality limit the immigration of forest plants into wooded corridors. Plant Ecol (in press). doi: 10.1007/s11258-017-0700-7

http://link.springer.com/article/10.1007/s11258-017-0700-7

15. jaanuar 2017

Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu 

ERR portaalis Novaator tutvustavad Tsipe Aavik ja Jaan Liira ajakirjas Advances in Ecological Research ilmunud Tartu ülikooli ja kolleegidega üle Euroopa tehtud ühisuuringu AGRIPOPES kokkuvõtvat artiklit. Selles näidati, et viimastel aastakümnetel Euroopa Liidu (EL) ühtse põllumajanduspoliitika raames algatatud erinevaid keskkonnasõbralikke meetmed ei ole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemsete hüvede kadu. Määravateks põhjusteks on põldudel rutiinselt kasutatavad pestitsiidid ja nende põldude-ülene mõju. Meetmete toimimist saaks seega parandada maastikuline liigendatuse ja omanike omavahelise koostöö edendamisega.

Loe lähemalt:

Mark Emmerson, M.B. Morales, J.J. Oñate, P. Batáry, F. Berendse, J. Liira, T. Aavik, I. Guerrero, R. Bommarco, S. Eggers, T. Pärt, T. Tscharntke, W. Weisser, L. Clement, J. Bengtsson. 2016. How agricultural intensification affects biodiversity and ecosystem services. Advances in Ecological Research 55: 43–97.

http://dx.doi.org/10.1016/bs.aecr.2016.08.005

5. jaanuar 2017

Kas tee- ja põlluservad suudavad pakkuda ökosüsteemi teenuseid?

Echium_vulgare_teeserv_Elistvere_JaanI_foto.jpg

Uurisime, kas põllu- ja teeservad põllumajandusmaastikus suudavad pakkuda sama kvaliteediga ökosüsteemi teenust kui poollooduslikud rohumaad. Rohumaaribade üheks tähtsamaiks teenuseks on taimede poolt pakutav ressurss põllukultuure tolmeldavatele putukatele ning samuti esteetilisi elamusi pakkuv teenus inimestele, kokkuvõtvalt õieteenused. Õieteenuste kvaliteedi hindamiseks kasutasime kolme funktsionaalse tunnuse seisundit: õite värvirikkust, õite suurust ning õite sesoonset olemasolu. Õite värvide valikul arvestasime eraldi inimeste ja putukate värvide nägemisvõimet. Leidsime, et sellised detailsed indikaatorid andsid rohkem infot taimekoosluste teenuse pakkumise kvaliteedi kohta kui traditsiooniliselt kasutuses olev üldine taimede liigirikkuse väärtus. Näiteks, esimesel aastal loodud põlluservades on küll suurem õite värvirikkus ning õieteenuse stabiilsus, kuid väiksem õite silmapaistvus, need kõik aga muutuvad keskpärasemaks juba paari aastaga. Äsja loodud põlluservadele vastandusid teeservade kooslused oma suuremate õitega. Sellest hoolimata ei suuda põllu- ja teeservad asendada pool-looduslike rohumaade poolt pakutavat õieteenuste potentsiaali. Ühtlasi ei pruugi kasvukoha esteetiline väärtus vastata tolmeldamisteenuse potentsiaalile.

Loe lisaks: http://dx.doi.org/10.1016/j.ecolind.2016.06.009

L. Kütt, K. Lõhmus, I.-J. Rammi, T. Paal, J. Paal, J. Liira. 2016. The quality of flower-based ecosystem services in field margins and road verges from human and insect pollinator perspectives. Ecological Indicators: 70: 409-419

Advertisements